Krk on Horvaatia linn, mis asub Krk-i saarel ja mida võib vist pidada nii öelda Krk-i saare pealinnaks. Vanalinn on täis ajalugu ja seda iseloomustavad vanaaegsed kitsad tänavad ja neid ääristavad ajaloohõngu kiirgavad vanad kivist hooned. Kellel on ajaloo huvi, sellel on selles linnas kindlasti palju uudistamist ja toimetamist. Vanalinna tänavatel on ka palju erinevaid kaupluseid kust on võimalik soetada suveniire või kohalikku käsitööd ning restorane, mis pakuvad rikkalikku valikut erinevatest toidukultuuridest.

Valisime järgmiseks peatuskohaks Jezevaci kämpingu, mis asub otse Krk-i linna keskel, mere kaldal. Valamari kaubamärk koondab palju erinevaid kämpinguid, mis paiknevad erinevates Horvaatia linnades ja ka väljaspool linnasid.

Karavanpargist linna poole jalutades, on suhteliselt suur ujumisrand koos päevitamise alaga. Horvaatia ujumise kohad ja rannad on tavapäraselt väga kivised aga Jezevaci ranna kohta seda öelda ei saa. Ranna kallas on kaetud peene, liiva meenutava kiviklibuga ja vees ei ole suuri kive. Selleks, et päevitada või ujuda, ei pea kindlasti sellesse randa minema, vaid võib kasutada ka karavanpargi territooriumil asuvaid ujumiskohti ja rannaalasid, kus lisatasu eest saab rentida ka rannatoole ja päiksesevarjusid.

Hinna poolest oli see karavanpark kallim kui Venecias ja majutuse päev maksis 70 euro lähedale. Hinna sees oli territooriumil parkimine, elektriühendus, veega tankimise võimalus ja ka heitvee ära andmise võimalus. Lisaks on erinevates kohtades karavanpargi territooriumil WC-d, dušširuumid ja ka toidunõude pesemiseks mõeldud kohad. karavanide parkimiskohad on kõik puude ja põõsastega ääristatud ja kui seal pargid, tekib suhteliselt privaatne territoorium, sest puud ja põõsad tagavad territooriumi eraldatuse. Territooriumil on ka suhteliselt hea valikuga toidukauplus aga soovitan käia linna kauplustes, sest seal on hinnad palju odavamad.

Meie saime parkimisala linna poolses karavanpargi nurgas ja seal oli kõik nii öelda – käe ja jala juures. Linn ei ole rattasõbralik, puuduvad jalgrattateed ja promenaadi peal on sisuliselt võimatu sõita, sest peaaegu igal ajal, on promenaad rahvast paksult täis. Korraga oli seal kehvemini kui eelnevates sellel reisil viibitud kohtades. Pargi territooriumil võib sisse ja välja käia kes iganes ja see tekitas sellise olukorra, kus linna poolsetes WC-des olid päevasel ajal pidevad järjekorrad. Karavanpargis on ranna ääres palju erinevaid restorane aga meie seal söömas ei käinud ja eelistasime linnas asuvaid toitlustuskohti. Erilist tähelepanu väärib vanalinnas kiriku kõrval asuv restoran Frankopan, kus meil on Krk-i linna külastades tavaks süüa lobsterit. Seda toitu selles kohas soovitan julgelt, sest minu arvates valmistatakse seal Horvaatia parimat lobsterit. Muud toidud on seal suht tavalised aga väga maitsvad.

Kindlasti külastame Krk-i linna uuesti aga arvatavasti valime huvi pärast mõne teise linnas või linna lähedal asuva karavanpargi. Nii head muljet see kämping ei jätnud, et kindlasti tahaks sinna tagasi minna.