Märtsi keskel sai külastatud “Motoexotica 2025” näitust. Näitusel oli, lisaks tavapärasele, esindatud ka matkasuvilate edasimüüjad, kes tutvustasid uue põlvkonna matkaautosid ja karavane.

Sellest see uus lugu alguse saigi.

Mõeldud/tehtud ja aprilli esimestel päevadel allkirjastasin ostuga seotud vajalikud dokumendid.

Otsustatud sai Motorhome.ee poolt pakutud poolintegreeritud matkasuvila ostmise kasuks, mille oli valmis ehitanud Itaalias toimetav Roller Teami kaubamärki omav ettevõte.

Matkasuvila on ehitatud Ford Transiti raamile ja varustatud kõikvõimalike tänapäevaste lisade ja vidinatega, mis muudavad taolise suure autoga sõitmise väga mugavaks.

Kaalusin ka täisintegreeritud matkasuvilat osta aga see jäi sellel korral katki.

Tavaliselt on matkaautod varustatud küttesüseemiga, mis täielikult autonoomselt seistes kasutab kütmiseks balloonigaasi aga minu valitud auto kasutab autonoomsel kütmisel diiselkütust, mida kütteseade võtab otse auto kütusepaagist.

Sain auto kätte 10 aprillil ja ilmateade ennustas 12 aprilliks Eestisse lund ja tuisku….seega otsustasime minna kütteseadet Toilasse testima, samas kasutades võimalust nautida Toila SPA veekeskust ja saunasid.

Ilmateade ei eksinud ja juba 12 aprilli hommikul kui startisime, oli Tallinnast kuni Toilani pidev lumesadu ja tuisk.

Enne kohale jõudmist, sai igaks juhuks kütusepaak täis tangitud ja veel lisaks 20 liitrit kanistrisse reserviks kaasa ostetud….sest varasem kogemus puudus, kui palju taolise kütteseadega matkasuvila võib külma ööga kütust tarbida.

Toila SPA taga asuv karavanpark oli veel suletud (avatakse igal aastal 1. maist aga SPA administraatorid lubasid parkida kliendiparklasse ja seal parkida terve öö, ilma hotellis majutust ostmata.

Hommiku ja lõunase aja veetsime siis SPA-s ja alates kella 17 hakkasime kütteseadet testima.

Auto oli parklas terve päeva seisnud ja salongi sisetemperatuur oli langenud samale tasemele, mis väljas, – 5 C.

Kuna tuba oli külm, sai alguses kasutatud boost reziimi, et külmaks läinud salong kiirelt üles kütta.

Toatemperatuuri saavutamine selles reziimis võttis aega umbes 30 minutit ja peale seda lülitasin ümber ECO reziimile. Alguses tundus autos ikkagi veidi jahe olema aga kui seade oli käinud vast umbes poolteist tundi, normaliseerus kõik ja tuba saavutas stabiilse +21 C toatemperatuuri taseme.

Peale seda jäi üle tunda muret, et kauaks paagis kütust jätkub, taoliselt viisil kütmise jaoks, kus seade ammutab otse auto kütusepaagist kütust. Pidasime paremaks mitte liigselt muret tunda ja läksime magama.

Hommikuks oli jälle kevad käes ja ka ööga tekkinud jää teedelt sulama hakanud.

Kütmise lülitasime välja kell 8 hommikul ja sõitma hakates selgus, et paagist on kulunud 7 liitrit diiselkütust, mis teeb umbes 0,5 liitrit tunnis.

Seda võib pidada küllaltki ökonoomseks kütmiseks, sest tunnis kulus kütmisele umbes 70 senti ja arvestades, et lm oli tõsiset külm ja väga tuuline, ei saa seda 0,5 L/h küttekulu väga kõrgeks pidada.

Seega jäime kokkuvõttes sellega rahule.

Mida ma veel olen enda matkasuvilaga sõites tähele pannud.

Auto on varustatud adaptiivse püsikiirushoidjaga, mis tuvastab liiklusmärke ja reguleerib vastavalt liiklusmärkide põhjal lubatud kiirusega, sõidukiirust.

Linnas on seda kasutada väga mugav, eriti kui oled kuskil võõras linnas ja ei suuda liikluskeerises kõiki märke jälgida. Auto alandab ja tõstab sõidukiirust ise ja hoiab pikivahet ees sõitvate autodega samuti ise.

Ainuke miinus selle adaptiivse püsikiirushoidjaga on see, et auto kasutab seda varianti kasutades 100 km peale kütust 12-13 liitrit ning põhjus on selles, et madalamalt kiiruselt kõrgemale kiirusele üle minnes, vajutab nii öelda gaasi põhja ja kiirendab suurima lubatud kiiruseni. Samuti on probleemiks see, et juhul kui sa ei soovi sõita tee peal lubatud 120 km/h tunnikiirusega, siis pead peale igat uut liiklusmärki sisestama uuesti näiteks 90 km/h (kui soovid sõita madalama kiirusega), sest märki 120 km/h tuvastades, hakkab auto kiirendama teel lubatud maksimaale kiiruseni.

Kompuutrist on võimalus see välja lülitada ja kasutada tavalise püsikiirushoidja reziimi, kus juht saab määrata soovitud kiiruse ja auto liiklusmärke ei tuvasta ning sellisel juhul jääb kütusekulu 100 km kohta 10-10,5 liitri vahele……seega adaptiivset püsikiirushoidjat kasutades, on kütusekulu 2-2,5 L rohkem 100 km läbimise kohta.